“Käsitööringist professionaalseks käsitöökeskuseks” – tehtud!

31.märtsil 2015 lõpeb meie seni kõige pikem ja mahukam projekt- Käsitööringist professionaalseks käsitöökeskuseks.

Projektijuhina tänan kõiki, kes osalesid selles projektis. Nagu me käsitööseltsis ikka rõhutame: väikestest saab kokku suure. Iga üksiku kaasalööja panus on see, mis määrab projekti õnnestumise. Kuidas projekt õnnestus, selle võtame kokku 31.märtsil kell 15 Haapsalu Pitsikeskuses.

Kui otsida kujundeid kirjandusest, siis: aasta läks kui unenägu…

Tegelikult oli aasta väga sisukas, toimekas, täis uusi olukordi, uusi vajadusi ning küsimustele vastuste otsimisi ning ka vastuse leidmisi. Aastasse mahtus ka hästi palju uusi inimesi, uusi võimalusi ja väljakutseid. See kõik muidugi ei tähenda, et alates ülehomsest olemegi professionaalseim käsitöökeskus ja arengut enam ei toimu ega muutusi me ei vaja. Ei,kaugel sellest.

Tänu projekti ellu viimisele oleme aru saanud, mida kõike me juba oskame, mida veel vajame, mida peame igati säilitama ning kui palju on meil veel õppida.

Mida me siis tegime?

Õppisime. Kõigepealt keeli: soome, inglise ja vene keelt. Kellele oli see täiesti uus algus, kellele kordamine – kõik leidsid endale vajaliku. Ja suvi tuligi suure portsu välisturistidega ning sõnavara, mida omandasime keelekursustel, kulus marjaks ära.

Sügisel alustasime arengukavaga. Esimese ülesandena püstitas arengukava koostamise algrakuke eesmärgi kaardistada seltsi enda liikmeskond. See töö on tänaseks kaante vahel ning kindlasti on see abiks seltsitegevuste edaspidisel planeerimisel.

Lisaks õppimisele, koostamisele ja kaardistamisele küsitlesime. Vabatahtlikud küsitlesid projekti raames suurt hulka inimesi, kelle arvamuse abil saaksime kujundada nii käsitööseltsi arengukava kui ka tegevuskava täpsemalt. Ikka selleks, et jõuda paremini oma sihtgruppideni ning anda maksimaalne ka huvigruppidele.

Kui arengukava koolituse konkreetne tulemus ongi valminud arengukava, siis õppekavade koostamise põhimõtetega me vaid tutvusime. Arengukava ise on juba dokument, mis annab meile põhjust erinevate koolitusteemadega edasi minna- esialgu me üle oma varju veel ei hüppa.

Nagu nii pikkade projektide puhul ikka, tuli ka meil muudatusi ette. Tingitud olid need eelkõige sellest, et kui me projekti koostasime, ei olnud meie selts veel nn keskusepidaja. Me ei arvestanud nii suure huviga meie vastu ega osanud planeerida ka igapäevatöömahu suurenemist ja inimressursi suhtelist kattuvust – kui on turismihooaeg ja inimesi  keskusesse rohkem vaja, on meie meistrid ka nõutud vanaemad, neil käivad külalised ning ka ilm (kuumalaine) teeb oma töö. Pean aga kiitma meie tüdrukuid- nad andsid endast maksimaalse! Aitäh teile, kes te pitsikeskuse külastajatele ehtsat kudumist demonstreerisite ja nii mõnelgi mehel maailma arvestuse sassi ajasite – kas seda ilu kõike tehakse käsitsi?!?!

Oluline muudatus tuli sügisel, kui ilmnes vajadus käsitöötegijate enesehinnangu tõstmise järgi. Olime erinevate arutelude tulemusel kehtestanud pitsikeskuses muuseumiosa külastamiseks pileti. Esialgu oli väga imelik oma kätetöö vaatamise eest piletiraha küsida. Kuigi- see kõik on ju olnud meie naiste või seltsi heade sõprade töö, mis muuseumis väljas. Kutsusime kaugema kandi mehe – Margus Timmo Setomaalt külla. Arutlesime teemade üle, mis on käsitöölisi kogu aeg saatnud: käsitöötoodete hinnad, tootearendus jm. Kindlasti oli kasulik kuulata ka Setomaa kogemusi käsitöö ja selle turunduse osas. Hea on ju õppida teistelt ja võtta eeskuju. Setod on oma asja nii väärikaks ja kõlavaks muutnud ning meil on, mida neilt õppida. Täpsustuseks: pilet on normaalne.

Täna tõmbame otsad kokku. Arengukava, just selline, milline ta meil nüüd ja praegu välja kukkus, ilmub meie kodulehele pärast selle esitlemist seltsi üldkoosolekule ning kinnitamist juhatuse poolt.

Projektijuhina olen tänulik Tiinale Läänemaa Arenduskeskusest, kes hoidis näppu pulsil, kuulas ja suunas, andis nõu ja jõudu. Ja kui vaja, siis saatis kuhugile- Lõuna-Eesti reisile näiteks, teisi vabaühendusi vaatama. Aitäh! Vahel peab asju kaugemalt vaatama ning selleks , et enda asjades sotti saada, hoopis teiste omi jälgima. Toimis.

Nüüd siis veel aruanded ning jääb vaid üle hakata otsima uusi võimalusi. Ikka edasi, ikka edasi. Ei sammukestki tagasi!

Aitäh kaasatoimetajaile ning jälgijatele! Ja aitäh rahastajale:  

Tänades

Mirje