Täpselt kolm aastat tagasi, 1. veebruaril, kattis hommikust Haapsalut valge lumevaip. Teed olid tuisused, päike pilvetagune ning tõotas minna talveks. Ja läbi selle lume tulid head inimesed pitsikeskusesse, mis tol päeval oma uksed avas.
Tervitustes ja sõnavõttudes jäi sellel päeval kõlama soov, et keskusel hästi läheks, Haapsalu pitsid oleksid ja jääksid.
Aitäh, head sõbrad, kes te seda tol hetkel ja kõigi kolme järgneva aasta jooksul soovisite, meiega koos seda teed olete käinud, meid toetanud ja meiega tulevikuplaane olete teinud!
Kolm aastat on olnud nagu…üks korralik lõngakerakorv. Igaühele midagi. Mõni lõng on olnud domineerivam, mõni udupeen ja luksuslik, mõni maavillane ja tagasihoidlik. Igaühele midagi. Igaüks on saanud ise olla oma ilu looja, oma lõngakera valija. Ja kui ta pole senini midagi meie juurest leidnud, siis ilmselt on tema lõngatellimus alles teel.
Aitäh, kes te meisse uskusite, kes te meiega haakunud olete ja kes te meid kaasa kutsute!
Palju õnne, Haapsalu Pitsikeskus!