Haapsalu Käsitööselts

MTÜ Haapsalu Käsitööselts (reg. Nr 80085967) on loodud 1992.aastal. Tema katusorganisatsioon on Eesti Rahvakunsti- Ja Käsitööliit. Haapsalu Käsitööselts kuulub Läänemaa Käsitööliste Ühendusse.

Käsitööseltsi tegevusruumid asuvad Haapsalus, Karja 25, olles avatud kõigile soovijatele. Haapsalu Käsitööselts annab sisu Haapsalu Pitsikeskusele.

Liikmeid on 2015. jaanuari aprilli seisuga 63 ning kolm tulevast liiget on katseaega lõpetamas. Seltsi liikmeks saab, läbides kahekuulise katseaja. Selle aja jooksul peab seltsiga liituda soovija osalema seltsi tegevustes ning leidma omale seltsist kaaslaseid, kelle abil seltsi sulanduda.

Seltsil on viieliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad Mirje Sims , Saima Tee, Aime Edasi, Mall Kütt ja  Merle Saulep.

Liikmed käivad seltsitegevuseks koos üks kord nädalas:   teisipäeval kl 15 -19. Muul ajal, kui pitsikeskus on kõigile avatud, on seal alati ka meie seltsiliikmeid: lisaks külaliste ja ostjate vastuvõtjale võib seal alati näha kedagi kudumas.

Õpetajad on seltsi enda liikmete seast, huvipakkuvaid koolitusi tellime ka väljaspoolt seltsi. Osaletakse Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu üritustel ning koolitustel. Traditsiooniks on osalemine ERKL käsitööpäevadel ja Mardilaadal.

Viimastel aastatel tohutult  kasvanud huvi Haapsalu salli ja selle kudumise vastu on andnud ka seltsile pidevat tegutsemismotivatsiooni: korraldatakse õpikodasid, näituseid jm.

Haapsalu Käsitööseltsi lipulaevaks nr 1 on Haapsalu sall: selle ajalugu, traditsioonid, tehnoloogiad ja tootearendus. Lisaks tegeleme kõikide erinevate käsitöö alaliikidega. Tegevusaastatel on oma teemad.  Kõike õpitut püüame teistele edasi anda õpetuste ja näituste abil.

Haapsalu Käsitööseltsi tegevusaastate tähtsaimad ettevõtmised on Haapsalu sallipäevad. Selts annab oma parima traditsioonilise käsitöö järjepideval väärtustamisel.

Haapsalu Käsitööseltsi

Põhikiri

Mittetulundusühing Haapsalu Käsitööselts

Põhikiri

1. Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing Haapsalu Käsitööselts (edaspidi MTÜ) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides.

1.2. MTÜ asukoht on Haapsalu, Eesti Vabariik.

1.3. MTÜ majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril;

1.4. MTÜ on asutatud määramata ajaks.

2. MTÜ Haapsalu Käsitööselts tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise vahendid

2.1.1. Rahvuslike ja paikkondlike käsitöötraditsioonide ja järjepidevuse säilitamine oma liikmete tegevuse kaudu;

2.1.2. Kultuuriloolaste, etnograafide ja käsitöömeistrite mõttejõu ja praktiliste oskuste ühendamine rahvakunsti propageerimisel ja viljelemisel;

2.1.3. Kultuuri- ja käsitööalase teabe avaldamine ja vahendamine.

2.2. Eesmärgi saavutamise vahenditeks on:

2.2.1. Rahvakunsti- ja käsitööhuviliste koondamine, omavaheliste kontaktide loomise võimaluste edendamine;

2.2.2. Infopanga loomine nii käsitöömeistrite kui ka käsitööd viljelevate ühenduste kohta;

2.2.3. Koostöö riigi-, omavalitsus-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike organisatsioonide ja üksikisikute ning loomemaajandussektoriga;

2.2.4. Nõuandesüsteemi loomine, koolituste korraldamine tööks sobivaid õppemeetodeid kasutades (kursused ja erialased konsultatsioonid);

2.2.5. Rahvakunsti ja käsitööd propageerivate materjalide ja õppekirjanduse koostamine, laenutamine ja müük;

2.2.6. Teabepäevade, õpitubade, näituste, demonstratsioonide ja teiste rahvakunsti propageerivate ürituste korraldamine;

2.2.7. Tegelemine majandustegevusega ja projektide kirjutamine vahendite saamiseks tegevuseesmärgi elluviimiseks.

2.3. MTÜ-l on õigus:

2.3.1. sõlmida lepinguid juriidiliste- ja üksikisikutega;

2.3.2. rakendada oma eesmärgilise tegevuse kindlustamiseks palgalisi töötajaid;

2.3.4. anda välja stipendiume, preemiaid, toetusi;

2.3.5. omada vara;

2.3.6. sõlmida ostu-müügi tehinguid.

3. Liikmeks vastuvõtmise kord

3.1. MTÜ liikmeks võib olla füüsiline isik, kes vastab põhikirja nõuetele. 2

3.2 Liikmeks võib astuda alaealine füüsiline isik vähemalt ühe tema vanema kirjalikul nõusolekul.

3.3. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus.

3.4. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

3.5. Juhatus korraldab liikmete arvestuse.

3.6. Kui liikmete arv langeb alla viie inimese, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama MTÜ lõpetamise avalduse.

4. MTÜ Haapsalu Käsitööselts liikmete õigused ja kohustused

4.1. MTÜ liikmel on õigus olla valitud seltsi juhatusse.

4.2. MTÜ-l on tegevliikmed ja auliikmed. Auliikmeks esitab kandidaadi juhatus, kinnitamise otsustab üldkoosolek. Auliige on liikmemaksust vabastatud.

4.3. Liikmel on õigus esitada arupärimisi, avaldada arvamusi ja teha ettepanekuid juhatuse töö kohta.

4.4. MTÜ liikmed on kohustatud juhinduma käesolevast põhikirjast ja tasuma liikmemaksu.

4.5. Tegevliikmed maksavad liikmemaksu, mille suuruse ja tasumise korra otsustab üldkoosolek järgnevaks majandusaastaks.

4.6. Liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.

5. Liikme väljaastumine

5.1. Liige võib MTÜ-st välja astuda kirjaliku tahteavalduse alusel, ette teatades juhatusele üks kuu.

5.2. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

6. Üldkoosolek

6.1. MTÜ kõrgemaiks organiks on liikmete üldkoosolek.

6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

6.2.1. põhikirja muutmine;

6.2.2. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

6.2.3. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine;

6.2.4. majandusaasta aruande kinnitamine;

6.2.5. MTÜ lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

6.2.6. muude põhikirjaga ettenähtud organite valimine;

6.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga sätestatud. 3

7. Üldkoosoleku päevakord

7.1. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

7.2. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning informatsiooni peab edastama kahes kanalis. Need kanalid on: MTÜ koduleht ning infostend MTÜ tegevusruumis.

7.3. Üldkoosoleku protokollid on kättesaadavad hiljemalt 14 päeva pärast üldkoosolekut MTÜ tegevusruumis.

8. Üldkoosoleku otsus

8.1. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 51% koosolekul osalenud MTÜ liikmetest.

8.2. Igal MTÜ liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, liikme ja MTÜ vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist.

8.3. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada MTÜ liige. MTÜ liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada kirjaliku volikirja olemasolul. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

8.4. MTÜ liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

9. Põhikirja muutmine

9.1. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.

10. Juhatus

10.1. Juhatuse liige peab olema teovõimeline isik.

10.2. MTÜ juhatus on 3-5 liikmeline.

11. Juhatuse määramine ja pädevus

11.1. Juhatuse liikmeks määramiseks on vajalik tema nõusolek

11.2. liige valitakse tähtajaliseks kolmeks aastaks.

11.3. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

11.4. Juhatus peab andma MTÜ liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.

12. Juhatuse otsused

12.1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse 4

liikmetest.

12.2 Juhatuse koosolekute otsused on avalikud ja seltsi liikmetele kättesaadavad MTÜ tegevusruumis.

13. Juhatuse või muu organi liikme vastutus

13.1. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt või revisjonikomisjoni liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

13.2. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud seltsile kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt . Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse tavaliselt oodtava hoolsusega.

14. Järelvalve

14.1. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab üldkoosolek revidendi.

14.2. Revident koostab revisjoni tulemuste koht aruande, mille esitab üldkoosolekule.

15. Raamatupidamine

15.1. Juhatus korraldab raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

15.2. Juhatus koostab peale majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande vastavalt seaduses sätestatud korras.

16. Majandusaasta aruanne

16.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

16.2. Juhatus esitab aruande üldkoosolekule koos revisjoniaruandega.

16.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.

16.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

16.5. Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku §4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

17. Seltsi tegevuse lõpetamine

17.1. Seltsi tegevus lõpetatakse:

17.1.1. MTÜ liikmete arvu vähenemisel alla viie;

17.1.2. Muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alusel.

17.2. Lõpetamine üldkoosoleku otsusega: MTÜ lõpetamist võib otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 5

osalenud või esindatud liikmetest.

17.3. MTÜ ühinemine, jagunemine või likvideerimine toimuvad seaduses ettenähtud korras.

18. Vara jaotus lõpetamise korral

18.1. MTÜ lõpetamisel või likvideerimisel läheb vara üle teisele (sarnaste eesmärkidega) tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute nimekirja liikmele või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule.

 

 

 

Haapsalu käsitööseltsi arengukava aastateks 2015-2020

 

Sisukord

2. Sissejuhatus 

3. Seltsi tegevuste ja liikmete kirjeldus 

4. Seltsi tugevused ja parendusvaldkonnad 

5. Visioon 

6. Missioon 

7. Peamised eesmärgid 

7.1 Haapsalu käsitööseltsi juhtimine ja arendamine 

7.2 Haapsalu pitsikudumise traditsioonide järjepidevus on tagatud 

7.3 Haapsalu Pitsikeskuse arendamine rahvusvahelise kõlapinnaga käsitöökeskuseks 

7.4 Käsitöö kui elustiili pakkumine 
8
. Arengukava ja selle tegevuskava hindamine ja ümbervaatamine

2Sissejuhatus

 

Käesolev dokument on Haapsalu Käsitööseltsi arengukava aastani 2020, mis on koostatud lähtudes vajadusest aidata kaasa seltsi arendamisele ja Haapsalu traditsiooniliste käsitööliikide jäädvustamisele ning edasiandmisele.

Arengukava koostamise käigus saadi kokku seltsi iseloomustav üldpilt, mis annab ülevaate liikmetest ja nende tegevusaladest, ajaloost, traditsioonidest, keskkonnast ja olemasolevatest ressurssidest.

Arengukava on dokument kokkulepitud ajavahemikuks seltsi liikmete poolt valitud tegevussuundadest ja olulistest muudatustest. Arengukava on dokument, mis muutub koos meid ümbritseva elu ja seltsi ning selle vajaduste muutumistega (vt arengukava punkt 7).

3.Seltsi tegevuste ja liikmete kirjeldus

Mittetulundusühing Haapsalu Käsitööselts asutati Haapsalus 1992. aastal viie asutajaliikme poolt. Seltsi juriidiliseks vormiks on mittetulundusühing, mille juhatus on kolme kuni viieliikmeline ja kõrgeim organ on üldkoosolek.

Haapsalu Käsitööseltsis tegutsevad ümbruskonnainimesed, kes tunnevad huvi käsitöö vastu ja soovivad seda elus hoida, seda juurde õppida ning oma oskusi edasi jagada. Seltsi tegevus tõstab kohalikul ja riiklikul tasandil teadlikkust Haapsalu käsitöö kultuuripärandist, mis eristub muust eesti traditsioonilisest käsitööst ning on tuntud ka mujal maailmas. Käsitöötraditsioonid, mis on alguse saanud peaaegu kakssada aastat tagasi, on väärt hoidmist ja kaitsmist ning nende praktiliste oskuste õigesti õpetamine ja levitamine tõstab inimeste teadlikkust käsitööst üldisemalt.

Haapsalu salli ja räti kudumise õpetamine on saanud heaks tavaks Haapsalu põhikooli käsitöö õppekava raames. Lisaks pakub selts õppimisvõimalusi erinevate kursuste, töötubade ja meistriõhtute raames. Käsitööseltsi korraldatud regulaarsed koosviibimised aitavad tõsta kohaliku elanikkonna teadlikkust ja pakkuda Haapsalu-kandi naistele igiomast tegevust – käsitööd selle erinevates vormides nagu näiteks kooskudumine, üksteiselt õppimine jm. Lisaks traditsioonilisele käsitööle tutvutakse uute, innovaatiliste käsitööharudega, laiendamaks silmaringi, arendamaks tootearendust ning aitamaks leida loomeinimestel kontakti käsitöömeistritega ning vastupidi. Kõik need tegevused viivad selleni, et käsitööd väärtustatakse kui kultuurinähtust, mis väljenduvad erinevates näitustes ja muudes avalikes üritustes. Käsitööselts omab häid kontakte ja teeb koostööd erinevate kultuuri- ja haridusasutustega nii Haapsalus, Läänemaal kui ka mujal Eestis ning on arvestatav koostööpartner erinevates projektides.

Seltsi tunnusürituseks on Haapsalu Pitsipäev (algselt sallipäeva nime all), mida korraldatakse aastast 1997. Tänu Haapsalu Pitsikeskuse avamisele (1. veebruar 2014) on kasvanud oluliselt käsitööpoodide külastatavus ning Haapsalu linnale on kinnistunud käsitöölinna maine.

Seltsi liikmeteks on erinevas eas ja erineva ametitaustaga inimesed, kes tegelevad käsitööga. Seltsi liikmeskond on pidevas arvulises muutumises ja seda seetõttu, et inimeste võimalused osaleda ühiskondlikus organisatsioonis sõltuvad inimeste aktiivsusest. Seltsi nimekirjas ei ole reeglina inimesi, kes ei osale aktiivselt seltsi töös. Seltsil on auliikme statuut, auliikmed nimetab juhatus ja kinnitab üldkoosolek. 2015. aasta seisuga on seltsil viis (5) auliiget.

Seltsi liikmeks saamisele eelneb „katseaeg“: soovija annab juhatuse liikmele teada oma soovist liituda, osaleb seltsi töös ja tegevustes kaks kuud ning veendub, et seltsi tegevus ja liikmeskond on talle sobivad ning ta soovib seltsi kuuluda. Seejärel leiab uus tulevane liige seltsiliikmete seast endale mentori, kes aitab tal seltsi sulanduda. Katseaja läbinu astub seltsi liikmeks kirjaliku avalduse alusel.

4. Seltsi tugevused ja parendusvaldkonnad

Seltsi tugevused

  • Haapsalu paikkondliku käsitöötraditsiooni tugevus ja pikaealisus;

  • seltsi liikmete mitmekülgsus ea, oskuste, võimaluste osas;

  • liikmeskonna suurendamine ja „noorendamine“ uute huviliste kaudu;
  • omavalitsuse toetus ja toimiv koostöö kohalike organisatsioonidega, sh teiste käsitööettevõtjatega;

  • võimekus taotleda lisaressursse Eesti riigi ja Euroopa toetusprogrammidest ja rakendada neid kohaliku käsitöö toetamiseks;
  • juhtkonna initsiatiiv pidevaks parendamiseks ja liikmete motivatsioon enesearenguks;
  • erinevate ringide, õpitubade, näituste, koolituste ja kursuste korraldamise võimalused;

  • kohalike elanike ja turistide jaoks atraktiivne käsitöökeskus, sh muuseum, kus näidatakse nn „elavat käsitööd“;
  • Traditsioonilised tegevused
  • Haapsalu Pitsipäev
  • Haapsalu Pitsikeskuse pitside püsiekspositsiooni hoidmine ja täiendamine;
  • Käsitöönäitused Haapsalu Pitsikeskuses;
  • Mardilaadal osalemine (Saku Suurhallis);
  • meedia kaasamine seltsi tegevuste kajastamisse ja sellega kaasnev parem tuntus.

Seltsi parendusvaldkonnad

  • Regionaalpoliitiliste probleemide mõju seltsi tegevusele (rahvastiku vähenemine, töökohtade kadumine, mis põhjustab rännet ning liikmeskonna vananemine);
  • võimalik omavalitsuse – poolne finantseerimise vähenemine, millest tulenevalt võib halveneda keskuse tegevus (ruumi rent, palgalised ametikohad nagu näiteks juhataja, raamatupidaja ja muud abilised);
  • liikmete hõivatus palgatööga ja teiste huvidega, mistõttu jääb vähem aega vabatahtlikuks tööks käsitööseltsis;
  • hooajalisus – turismihooajal vajatakse enam tööjõudu, aga talvisel ajal on inimressurssi üle;
  • interneti kodulehekülje nõrk teostus, sh arvutikasutamise madal oskus seltsi liikmete hulgas;
  • halva kvaliteediga käsitöö tungimine käsitööturule ja sellega kaasneva hinna langemine konkurentide hulgas;
  • hankijate kvaliteedi langus (lõngad, töövahendid) ja hinnatõus.

5. Visioon

Haapsalu käsitööseltsi visioon on pakkuda käsitööd kui eluviisi, väärtustades, säilitades ja arendades seeläbi kohalikku identiteeti.

6. Missioon

Haapsalu Käsitööseltsi missiooniks on kohaliku käsitöö traditsioonide talletamine, elus hoidmine ja jagamine.

7. Peamised eesmärgid

 7.1 Haapsalu käsitööseltsi juhtimine ja arendamine

  • Haapsalu Käsitööselts on organisatsioonina hästi juhitud ja toimiv
  • Käsitööseltsi juhatus on võimeline juhtima kogu seltsi tegevust, sh pitsikeskust
  • Käsitööseltsi koolitus- ja arendustegevus on välja töötatud

Olulisemad tegevused:

  • osaleme aktiivselt mittetulundusühingutele suunatud koolitustel (Läänemaa Arenduskeskuses ja mujal korraldatavad koolitused)
  • kirjutame projekte uute tegevuste rahastamiseks ja elluviimiseks
  • jätkusuutlikuks toimetulekuks teenime toodete/teenuste müügist omatulu , vähendades seeläbi sõltuvust omavalitsuse eelarvest
  • toetame motiveeritud liikmeid võimalusega ennast arendada.
  • analüüsime koolitustegevuste rakendamist (kuivõrd on võimalik luua seltsi juurde toimiv koolitustegevus, selle info jagamine ja rakendamine)

7.2 Haapsalu pitsikudumise traditsioonide järjepidevus on tagatud

  • sallikudumist oskavate seltsi liikmete arv on kasvanud
  • iga – aastaste pitsipäevade korraldamine on tagatud
  • käsitööseltsi liikmete ja pitsikudujate võrgustiku info on kaardistatud ja pidevalt uuendatud
  • käsitöötoodete müügivõimalused on tagatud

Olulisemad tegevused:

  • kaardistame seltsi liikmed ja kohalikud pitsimeistrid, kelle oskusi võime vahendada (läbi viidud küsitlus)
  • viime igal aastal ellu Haapsalu pitsile pühendatud teemapäeva- Haapsalu Pitsipäeva koos kudumisvõistluse ja moedemonstratsiooni ning ühiskudumisega.
  • viime läbi käsitööõpitubasid ning loome uusi üritusi
  • vahendame materjale, töövahendeid ning aitame tutvustada ja müüa meistrite tooteid
  • jagame infot, reklaamime ning otsime kontakte käsitööliste, tegevuste ning materjalide osas
  • omades märki „EHTNE EESTI KÄSITÖÖ“ tagame selle kvaliteedi esemetele, mis on vastavalt märgistatud;
  • tootearendusega tegelemine koostöös TLÜ Haapsalu Kolledži ja Haapsalu Kutsehariduskeskusega
  • uurime ja kogume materjale Haapsalu pitside ajaloo kohta, teeme koostööd SA Läänemaa Muuseumitega.

 7.3 Haapsalu Pitsikeskuse arendamine rahvusvahelise kõlapinnaga käsitöökeskuseks

  • Haapsalu Pitsikeskuse külastajate arv on stabiilne
  • Haapsalu Käsitööseltsi poolt ellu viidud koolitused ja üritused erinevatele sihtgruppidele, sh rahvusvahelistele gruppidele on heatasemelised
  • Rahvusvaheliste näituste/ürituste arv Haapsalu Pitsikeskuses on kasvanud

Olulisemad tegevused:

  • Koostame Haapsalu Pitsikeskusele iga-aastase turundusplaani (tegevuskava elluviimise ja igapäevategevuste reklaamimise plaan)
  • uuendame järjepidevalt seltsi kodulehte ja avaldamine inglise keeles vähemalt põhiinfo
  • koostöö erinevate käsitööharidust pakkuvate koolituskeskuste ja haridusasutustega Eestis ja mujal maailmas (välisprojektide algatamine ja neis osalemine)
  • koostöönäitused erinevate muuseumitega (ka erakogude omanikega)
  • rahvusvahelised täienduskoolitused käsitööühenduste juhtidele, meistritele, huvilistele ning õpetajatele (Koostöös haridusasutustega, näit Haapsalu Rahvaülikool, Erasmus+ KA1 täiskasvanuõppe õpirände projektidest toetuse taotlemine, mille kaudu on võimalik kutsuda mentoreid mentorkoolitused Eestisse)

 

 7.4 Käsitöö kui elustiili pakkumine

  • Haapsalu Käsitööselts on kõigile avatud ühing, koondades sarnaste huvidega inimesi, pakkudes erinevaid õppimisvõimalusi, üritusi ja muid käsitööalaseid tegevusi.
  • Haapsalu Käsitööselts teeb aktiivset koostööd erinevate vabaühendustega ning avaliku ja erasektori asutustega
  • Koostööprojektid ja –üritused teiste vabaühendustega
  • Seltsisisesed üritused ja ettevõtmised (v.a käsitöökoolitused)

Olulisemad tegevused:

  • teeme koostööd sarnaste huvidega organistasioonidega, korraldades erinevaid üritusi ja ettevõtmisi ka väljaspool käsitööteemat
  • vahendame kohaliku pärandkultuuri trükiseid (raamatute esitlused, kaasautorlused jm)
  • vahendame informatsiooni kõikidele huvilistele (pärandkultuurihuvilised, ajaloohuvilised, kohalikud, linnakülastajad, õpilased jt)
  • jätkame koostööd kohaliku omavalitsusega Haapsalu linna kui käsitöölinna reklaamimisel

 

 

8. Arengukava ja selle tegevuskava hindamine ja ümbervaatamine

Arengukava uuendatakse iga aasta aprillikuu aruandekoosolekul, juhul kui ei teki muud erakorralist vajadust. Arengukava võidakse uuendada seoses:

  • oluliste ressursside muutuste korral;
  • seltsi arengukava tegevuskava tähtaja möödumisega või arengukavas määratud tähtaja möödumisega.

Arengukava tegevuskava tähtaja möödudes koostatakse uus tegevuskava, mille kinnitab seltsi juhatus. Arengukava avalikustatakse seltsi kodulehel.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

 

MTÜ Haapsalu Käsitööseltsi eetilise tegevuse  põhimõtted  rajanevad heal taval ning selle aluseks on

VABAÜHENDUSTE TEGEVUSE EETILISED PÕHIMÕTTED

Demokraatlik juhtimine ja toimimine
1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
2.Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
5. Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
6. Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

Kodanikujulgus ja hoolivus
7. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
8. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
9. Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
10. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
11. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

Vastutus ja aruandmiskohustus
12. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
13. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
14. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

Avatus ja läbipaistvus
15. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
16. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
17. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
18. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
19. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
20. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
21. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

Sallivus
22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus

http://www.ngo.ee/eetikakoodeks

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2013
aruandeaasta algus: 01.01.2013
aruandeaasta lõpp: 31.12.2013

Tegevusaruanne
Haapsalu Käsitööseltsi tegevusaruanne 2013
Haapsalu Käsitööselts on asutatud 1992. aastal. Juhatus on viieliikmeline: Mirje Sims, Mall Kütt, Saima Tee, Merle Saulep ja Aime Edasi. Seltsis
on aastaaruande kinnitamise seisuga 66 inimest.
Haapsalu Käsitööseltsi tegevus aastal 2013 vastas põhikirjalisele tegevusele. Meie tähelepanu keskpunktiks oli Haapsalu sall ja rätt.
2013. aastal ei olnud MTÜs tasustatud ametikohti.
2013.aasta meie seltsis
I poolaasta
· Meile omistati Läänemaa Kultuuritegija 2012 tiitel ning Haapsalu Linnavalitsuselt saime au ja kiituse I Pitsipäeva korraldamise eest
nimetusega: „2012. a säravaim kultuurisündmus Haapsalus“.
· Jaanuaris alustasime omale uute tegevusruumide otsinguid, sest tundsime, et seltsi arenguks on meil uut hingamist vaja ning seda
eelkõige suuremate ruumide abil. Kutsusime kokku ümarlaual osalesid lisaks seltsiliikmetele ka linnavalitsuse, turismi ja muuseumi esindajad.
Samal ajal toimus ka plaanipärane tegevus seltsis: kaks korda nädalas toimusid kokkusaamised.
· Veebruaris esitlesime Haapsalu kunstikooli galeriis näitust „ Soojad kirjad Läänemaalt“. Pakkusime külastajatele vaatamiseks 187 paari
kindaid, mis mingit nurka pidi olid Läänemaaga seotud: kas siis mustri, kuduja või kandja kaudu. Lisaks oli näitusel väljas kolm täiesti uut mustrit
Haapsalu sallipitside ainetel Aime Edasilt. Näitusel näitasime ka sõbasid ja pleede, mida meie seltsi naised olid kuduma õppinud ja kudunud.
Näituse lõppedes valis Läänemaa Muuseumi peavarahoidja välja 6 kindapaari ja kolm uue mustriga (eelpool kirjeldatud) kinnast muuseumi
varade hulka.
· 9.märtsil toimus Haapsalu Kultuurikeskuses I Pitsitantsude konkurss. Mõte selle ürituse algatuseks sündis meie I Pitsipäevaga seoses
ning konkursi žüriis esindas meie seltsi Pille Källe.
· Aprillis külastasime Vatla Külaseltsi ning õppisime nende juures pitsilisi savikausse tegema ning klaasvitraane valmistama. Osales 28
naist.
· Aprillis toimusid üldkoosolek ja aruandenäitus, millel esitlesime tehtud näputöid.
· Mais sai Haapsalu rätikute „Grand Old Lady“ Linda Elgas 85 aastaseks. 3.mail avasime kunstikooligaleriis tema juubelinäituse, mis oli
avatud 2 nädalat. Näitusel oli väike osa Linda tehtud töödest: kudumid ja tikitud põrandavaibad.
· Juuni alguses osalesime Võrumaal toimunud käsitööpäevadel 20-liikmelise grupiga. Käsitööpäevad on olnud iga-aastane maiuspala ning
sinna on meilt alati palju soovijaid.
· 6. juunil saime linnapealt „jah“-sõna rätimuuseumi ja seltsi tegevusruumide uue maja kohta. Läbirääkimised osutusid igal tasandil
edukateks. Võisime hakata kolimisele mõtlema.
· Juunis sai selts täiendust „paberitega käsitöölistele“ – Haapsalu Kutsehariduskeskuse lõpetas kuus seltsi liiget ning üks lõpetas Tallinna
Ülikooli Haapsalu Kolledni käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala.
II poolaasta
· Juulis jagasime Humana Eestiga koostöös riideabi ning valmistusime II Pitsipäevaks.
· Augustis korraldasime Haapsalu II Pitsipäeva, mis väärtustas traditsioonilist kohalikku käsitööd. Pitsipäev oli osa Valge Daami ajast ning
sellega olime nähtaval kõigile linna külastajatele. Tegime koostööd kogukonna liikmetega, andes sellega võimaluse ka teistele käsitöötegijatele
ennast näidata. Külaliskäsitöölised olid esindatud eelkõige moedemonstratsioonil ning Helga Rüütel, kauaaegne Haapsalu sallikuduja, esitles
koostöös Saara kirjastusega raamatud „Helga Rüütli sallid“. Tutvustasime Pitsipäeval uut käsitöömaja- Haapsalu Pitsikeskust ning meie selts sai
juurde palju uusi huvilisi. II Pitsipäev tugevdas Haapsalu Linnavalitsuse, Haapsalu käsitööliste ja käsitööettevõtjate omavahelist koostööd ning
seda kinnitab koostöö jätkumine Pitsikeskuse loomisel. Käsitööselts on arvestatav partner Haapsalu üritustel.
· Septembris-oktoobris, olles juba välja kolinud oma vanadest tegevusruumidest, aga mitte veel omades kasutuskõlblikke uusi
tegevusruume, käisime „külakorda“ mööda Haapsalu linna kohvikuid. See oli omamoodi tore, sest nii tutvusime linnas toimuvaga uue nurga alt.
Alates oktoobri lõpust pakkus Haapsalu ettevõtja ja käsitöötegija Raul Sas meile peavarju oma käsitöötoas.
· 26. oktoobril viisime läbi käsitöökoja koos Haapsalu Kultuurikeskuse „Avatud rahvamajade“ projektiga. Üleval oli näitus meie seltsi ja
Haapsalu Kutsehariduskeskuse randmesoojendajatest ning samas õpetati ka neid kuduma.
· Novembris osalesime Mardilaadal nii müüjatena kui ka külalistena: Haapsalust sõitis käsitöö-ööle juba traditsiooniks saanud nn
Mardilaada-buss 50-ne naisega.
· Novembri lõpus reisisid meie sallid Brüsselisse, et pakkuda seal silmailu heategevuslikul jõululaadal ning mõned leidsid tee ka
kingitusteks.
· 26. novembril osalesime Läänemaa Arenduskeskuse kodanikupäeva üritusel ning külastasime ringreisil Palivere, Kullamaa, Üdruma ning
Risti käsitöötegijaid. Meie seltsist osales 12 naist.
· Detsembris oli meie esindus väljas erinevatel jõululaatadel ning toimus ka meie üldkoosolek, kus otsustati jätkata senise juhatusega.
Raamatupidaja Mall Kütt andis oma ameti üle uuele raamatupidajale Merle Saulepile.
· Detsembris toimus jõulupidu Viigi kooli erivajadustega lastega ning ka seltsi oma jõulupidu Haapsalu sotsiaalmajas.
· 18.detsembril anti meile teada, et ehitajad-viimistlejad on remondi Haapsalu Pitsikeskuses lõpetanud ning me võime ruumidesse kolida.
Otsustasime kolimisega alustada jaanuaris 2014 ning avada uksed üldsusele 1.veebruaril 2014.
2014.aasta plaanid:
· Sisse seada Haapsalu Pitsikeskus ja alustada tööd sealse muuseumi täiendamisega;
· Alustada käsitöömüügiga ning luua haapsalulik, hea tasemega käsitöö müügikoht, millel on oma eripära- pitsid;
· Kirjutada ja viia ellu uusi projekte – nii seltsiliikmete arenguks kui üldsusele laiemalt suunatuid;
· Osaleda üle-eestilistel käsitööpäevadel Narvas
· Korraldada Haapsalu III Pitsipäev
· Korraldada igakuiseid näituseid Haapsalu Pitsikeskuses
· Osaleda Mardilaadal ning võimaldada ka teistel kogukonnaliikmetel meiega sinna minna;
· Olla jätkusuutlik.

Haapsalu Käsitööselts 2013. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2013 / 31.12.2012
Varad
Käibevara
Raha 2 784 / 925
Kokku käibevara 2 784  /925
Kokku varad 2 784 / 925
Kohustused ja netovara
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 925  /280
Aruandeaasta tulem 1 859 / 645
Kokku netovara 2 784 / 925
Kokku kohustused ja netovara 2 784 / 925

Tulemiaruanne
(eurodes)
2013  /2012
Tulud
Liikmetelt saadud tasud 650 / 1 692
Annetused ja toetused 5 400 / 5 949
Tulu ettevõtlusest 400 / 1 467
Kokku tulud 6 450 / 9 108
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -2 796  /-4 328
Mitmesugused tegevuskulud -1 728 / -3 109
Tööjõukulud -67 / -1 026
Kokku kulud -4 591 / -8 463
Põhitegevuse tulem 1 859 / 645
Aruandeaasta tulem 1 859 / 645

Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2013 /2012
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 1 859 / 645
Kokku rahavood põhitegevusest 1 859  /645
Kokku rahavood 1 859 / 645
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 925 / 280
Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 859 / 645
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 784 / 925

2012. aasta majandusnäitajad:

Rahavoogude aruanne (kaudne meetod) (01.01.2012 – 31.12.2012)

Rea nimi

Rea nr

Aruande majandusaastal

Eelmisel majandusaastal

Ärikasum (-kahjum)/Põhitegevuse tulem

70

645.00

2.00

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST / PÕHITEGEVUSEST KOKKU

201

645.00

2.00

  RAHAVOOD KOKKU

600

645.00

2.00

  Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses

610

280.00

278.00

  Raha ja raha ekvivalentide muutus

700

645.00

2.00

  Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

800

925.00

280.00

Bilanss (01.01.2012 – 31.12.2012)

Rea nimi

Rea nr

Aruande majandusaastal

Eelmisel majandusaastal

RAHA JA PANGAKONTOD

10

925.00

280.00

NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU

80

0.00

304.00

  K Ä I B E V A R A KOKKU

100

925.00

584.00

  A K T I V A (VARAD) K O K K U

300

925.00

584.00

VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU

390

0.00

304.00

  LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU

400

0.00

304.00

  K O H U S T U S E D KOKKU

600

0.00

304.00

EELMISTE PERIOODIDE JAOTAMATA KASUM (KAHJUM) / AKUMULEERITUD TULEM

660

280.00

278.00

ARUANDEAASTA KASUM (KAHJUM) / TULEM

670

645.00

2.00

  O M A K A P I T A L VÕI N E T O V A R A KOKKU

700

925.00

280.00

  P A S S I V A (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL VÕI NETOVARA) K O K K U

800

925.00

584.00

Tulemiaruanne (01.01.2012 – 31.12.2012)

Rea nimi

Rea nr

Aruande majandusaastal

Eelmisel majandusaastal

LIIKMETELT SAADUD TASUD KOKKU

360

1 692.00

1 105.00

ANNETUSED JA TOETUSED KOKKU

370

5 949.00

2 678.00

Tulu ettevõtluselt

390

1 467.00

577.00

TULUD KOKKU

270

9 108.00

4 360.00

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud

420

-4 328.00

– 934.00

Mitmesugused tegevuskulud

440

-3 109.00

-2 341.00

Palgakulu

121

839.00

812.00

Sotsiaalmaksud

122

187.00

271.00

TÖÖJÕU KULUD KOKKU

130

-1 026.00

-1 083.00

KULUD KOKKU

290

-8 463.00

-4 358.00

  PÕHITEGEVUSE TULEM

490

645.00

2.00

  ARUANDEAASTA TULEM

510

645.00

2.00