Lääne-Eesti rahvarõivad

Just sellenimeline loeng toimus käädripäeval, 17. märtsil Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis. Lühemalt öelduna- kultuurimaja teisel korrusel.

Loengu võis tinglikult poolitada kaheks osaks. Kuigi loengu pealkiri oli “Lääne-Eesti rahvarõivad”, ei saanud jätta andmata väikest ülevaadet rahvarõivaste üldisest kujunemisest ning traditsioonidest ning kirjutamata seadustest. Slaidiprogrammi oli valitud võimalikult palju Läänemaaga seotud fotosid.

Oma kauneid rõivaid demonstreerisid meie seltsi liikmed:

muinasriided- Maie Kliss (koolilõputöö, täiskomplekt emanda rõivaid),

Lihula rahvarõivad- Aime Saareleht (ja tema saja aastane võimsa pilutikandiga särk!),

Aime Edasi- kaunid Lääne-Nigula rahvarõivad,

Silvi Saarlo- Ridala rahvarõivad,

kaapotkleidid- Ülle Ehala (uhiuus kaapotkleit otse nõelasilmast Liivi Paisi abiga!), Elgi Simulask, Viivi Palmiste ja Miralda Piper (neile võib alati loota ja mis kaunid sallid neilt tulevad!).

Lisaks olid raamatukogu toredad naised pannud meie loengu auks selga oma rahvarõivad. Näha sai pr. Ilme Kirbla seelikut, pr. Marika Saaremaa naise kostüümi (naabrite rõivaid peab ka tundma!) ja veel üle saja aasta vana Vigala seelikut ja vööd, mis meile raamatukogu tagaruumist näha toodi. Lisaks Eliisa Johanna, kandlemängija (teda õpetab Viive Marleen) Muhu seelik, mis säras sombuses laupäevas nagu päikene. Aitäh teile, kest te oma kallisvara teistele näha tõite!

Loengu teine osa oli kirss tordil. Meie mannekeen Karita Lubi on rahvatantsurühma West tubli tantsija (olgu tervitatud kõik rahvatantsijad!). Teda asuski Silvi Saarlo, tuntud ja kauaaegne rahvarõivaste asjatundja, riietama. Ikka särk ja seelik ja vöö ja… Ja iga detaili kohta oli Silvil rohkesti rääkida. Kuidas tehti, miks tehti, millal kanti, kuidas kanti, sekka küsimused kuulajate hulgast.

Kõige lõpuks seati Karitale pähe uhiuus, pakendist võetud tanu. Hanila naine oligi valmis. Ja peab lisama, et väga ilus naine oli- temas oli seda rahvarõivarühti, mida üks rahvarõivas just ootabki. Aitäh, Karita!

Silvil jätkub alati nõu ja head tahet aidata inimesi, kes on huvitatud rahvakultuurist. Tänu temale sai meie loeng sügavama sisu, sest just oma pika elu jooksul hangitud teadmised ja kogemused on need, mis muudavad Silvi tarkuseterad kullateradeks. Aitäh Sulle, Silvi!

Sellega oli Haapsalu Käsitööseltsi poolne osa läbi, aga ega laupäev raamatukogus veel lõppenud. Helin Põldve, raamatukogutöötaja ja nagu viimastel aegadel on selgunud, üks väga tubli käsitöötegija, tutvustas raamatukogu andmebaase. Ikka selleks, et huvilistel oleks lihtsam leida käsitööd internetist üles.

Sekka näidati tema kaunist näputööd. Hea lugeja, kui Sa järgmisel korral meie raamatukokku lähed, siis tea, et kui Su raamatuid võtab vastu kauni tikandiga ehitud naisterahvas, siis tea ongi pr. Helin. Temalt võid julgesti küsida käsitööalast kirjandust ja ole kindel- Sinu käsitööhuvi rõõmustab ka Helinit!

Nii saigi meie käädripäev raaatukogus läbi. Ja et suvel putukad ei hammustaks ega uss nõelaks, selleks tuli ruttu koju minna ja lõnga kerasse kerima hakata. Just nii vanarahvas usse tõrjus ja nii tegime ka meie.

Aitäh Marikale, kes selle toreda üritstesarja ellu kutsus ning meid kaasas ja aitäh Bõliinale- teie Kesk-Venemaa naiste pidulikest peakatetest saime me indu ja julgust ka oma rahvarõivaid ja teadmisi neist rahva ette tuua!

Mirje Sims